Maksehäire ja laen: kuidas register toimib ja kandest vabaneda
Credano toimetus | 10+ aastat Euroopa tarbijarahanduses
Maksehäire on üks levinumaid põhjuseid, miks laenutaotlus jääb rahuldamata. Paljud ei tea aga täpselt, mis maksehäire on, kes selle registrisse kannab, kuidas oma andmeid näha ja mida teha, et kandest vabaneda. See juhend selgitab maksehäireregistri toimimist ja seda, kuidas maksehäire laenu taotlemist mõjutab, ning annab ülevaate võimalustest, kui võlad on muutunud koormavaks.
Kui sind huvitab eelkõige lühiajalise laenu taotlemine, loe artiklit kiirlaen ja maksehäire.
Peamised punktid
- Maksehäire on registrikanne tähtajaks tasumata kohustuse kohta. Selle teeb võlausaldaja, mitte laenuandja, kellelt sa uut laenu taotled.
- Eestis on laenuandjate jaoks kõige olulisem Creditinfo Eesti peetav maksehäireregister.
- Sul on õigus teada, milliseid andmeid sinu kohta registris töödeldakse, ja vigase kande puhul nõuda selle parandamist.
- Võla tasumine muudab kande staatust. Kui kaua lõppenud kanne registris nähtav on, määravad registri reeglid.
- Kohaliku omavalitsuse võlanõustamisteenus on tasuta ja aitab koostada plaani võlgadest vabanemiseks.
Mis on maksehäire
Maksehäire on märge selle kohta, et inimene ei ole rahalist kohustust tähtajaks täitnud ja võlausaldaja on selle kohta andmed registrisse edastanud. Võlausaldaja võib olla pank, laenuandja, järelmaksu pakkuja, sideoperaator, kommunaalteenuse osutaja või mõni muu ettevõte, kellele sa raha võlgned.
Maksehäire ei teki iga hilinenud arve pealt. Võlg kantakse registrisse tavaliselt siis, kui see on olnud pikemat aega tasumata ja võlausaldaja on sind eelnevalt teavitanud. Täpsed tingimused, millal võlausaldaja võib andmed registrisse edastada, on kirjas registripidaja reeglites.
Kanne sisaldab tavaliselt võlausaldaja nime, võla summat, tekkimise kuupäeva ja kande staatust ehk seda, kas võlg on kehtiv või lõppenud.
Kuidas maksehäireregister toimib
Eestis peab laenuandjate jaoks olulisimat maksehäireregistrit Creditinfo Eesti. Register koondab võlausaldajate edastatud andmeid ja teeb need kättesaadavaks ettevõtetele, kellel on andmete kasutamiseks õiguslik alus, näiteks laenuandjatele, kes hindavad taotleja krediidivõimelisust.
Laenuandja on võlaõigusseaduse järgi kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hindama, kas sa suudad laenu tagasi maksta. Maksehäireregistri päring on selle hindamise üks osa. Lisaks vaatab laenuandja sinu sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja tavaliselt ka pangakonto väljavõtet või kontoteabe teenuse kaudu saadud andmeid.
Oluline on vahe kehtiva ja lõppenud kande vahel:
- Kehtiv kanne tähendab, et võlg on endiselt tasumata. Laenuandja jaoks on see märk käimasolevatest makseraskustest ja tavaliselt üks levinumaid keeldumise põhjuseid.
- Lõppenud kanne tähendab, et võlg on tasutud või muul viisil lõppenud. Kanne võib registris olla nähtav ka pärast seda, kuid teistsuguse staatusega. Kui kaua, määravad registri reeglid; täpse aja leiad registripidaja veebilehelt.
Laenuandja otsustab iga taotluse kohta eraldi ja oma reeglite järgi. Ka lõppenud kande korral ei saa keegi laenu ette lubada.
Kuidas oma andmeid kontrollida
Isikuandmete kaitse reeglite alusel on sul õigus teada, milliseid andmeid sinu kohta töödeldakse. Maksehäireregistri andmeid saad vaadata registripidaja Creditinfo Eesti kaudu. Teenuse tingimused ja võimalikud tasud on kirjas registripidaja veebilehel.
Kontrolli eelkõige:
- kas kõik kanded on sinu omad;
- kas võla summa ja võlausaldaja on õiged;
- kas juba tasutud võlg on märgitud lõppenuks;
- millal kanne tehti.
Kui laenuandja keeldub laenu andmast andmebaasi päringu tulemuse põhjal, peab ta sind sellest teavitama ja ütlema, millist andmebaasi kasutati. See annab sulle võimaluse oma andmed üle kontrollida.
Kuidas kandest vabaneda
Tasu võlg või lepi kokku maksegraafik. Kande aluseks on tasumata kohustus. Kui suudad võla tasuda, tee seda. Kui kogu summa korraga ei ole jõukohane, küsi võlausaldajalt maksegraafikut või osamakseid ja lepi tingimused kirjalikult kokku.
Veendu, et register on uuendatud. Pärast võla tasumist peab võlausaldaja registripidajat teavitama ja kanne märgitakse lõppenuks registri reeglite järgi. Kontrolli mõne aja pärast oma andmeid. Kui kanne on endiselt kehtiv, võta ühendust võlausaldajaga ja säilita maksekinnitused.
Vaidlusta vigane kanne. Kui kanne ei ole õige, näiteks võlg ei ole sinu oma, summa on vale või võlg on juba tasutud, pöördu esmalt võlausaldaja ja seejärel registripidaja poole. Kui küsimus ei lahene, võid isikuandmete töötlemise kohta pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Ära maksa kande „kustutamise“ eest kolmandale isikule. Ükski kolmas isik ega teenusepakkuja ei saa õiget kannet registrist eemaldada. Kanne muutub võla tasumise või kokkuleppe täitmise kaudu.
Kuidas maksehäire laenu taotlemist mõjutab
Maksehäire mõjutab laenutaotlust kahel viisil. Esiteks on kehtiv kanne laenuandjale märk, et olemasolevate kohustustega on raskusi, ja vastutustundliku laenamise nõue ei luba seda eirata. Teiseks näitab kanne, et sinu eelarves ei pruugi uue laenu maksete jaoks ruumi olla.
Uus laen ei lahenda võla probleemi, kui selle põhjus on sissetuleku ja kulude vahe. Laen tuleb tagasi maksta koos intressi ja tasudega, ning kui maksed hilinevad, lisanduvad viivised ja meeldetuletuste kulud. Kui laen jääb tasumata, võib sellest tekkida uus maksehäire. Sellepärast tasub enne igasugust laenutaotlust esmalt olemasolevad võlad kaardistada.
Laenuandja hindamisest ja keeldumise põhjustest loe lähemalt artiklist laenust keeldumine.
Alternatiivid uuele laenule
Võlanõustamine. Kohaliku omavalitsuse võlanõustamisteenus on tasuta. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi peab iga kohalik omavalitsus seda teenust korraldama; küsi selle kohta oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt. Võlanõustaja aitab koostada eelarve, seada võlad tähtsuse järjekorda ja pidada läbirääkimisi võlausaldajatega.
Kokkulepe võlausaldajaga. Maksegraafik, osamaksed või maksepuhkus on kokkuleppe küsimus. Kokkulepe on sageli parem lahendus kui uus laen, sest see ei lisa uusi laenukulusid.
Võlgade ümberkujundamine. Kui võlgu on palju ja tavapärased kokkulepped ei aita, võib füüsiline isik taotleda kohtult võlgade ümberkujundamist võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel. Tegemist on kohtumenetlusega, mille sobivust tasub enne arutada võlanõustajaga.
Toetused. Kui sissetulek on ajutiselt langenud, uuri kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetuse ja muude toetuste kohta ning töö kaotuse korral Töötukassast, millistele hüvitistele sul võib olla õigus. Toetusi ei pea tagasi maksma.
Ohumärgid
Maksehäirega inimesed on pettuste sagedane sihtrühm. Ole ettevaatlik, kui keegi lubab, et sinu krediidiajalugu ei kontrollita, nõuab enne laenu väljamaksmist ettemaksu või pakub laenu sotsiaalmeedia ja vestlusrakenduste kaudu. Kontrolli alati laenuandja tegevusluba Finantsinspektsiooni veebilehelt fi.ee ja ära avalda kellelegi oma Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode ega internetipanga paroole. Eksitava laenureklaami kohta saad esitada kaebuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA).
Korduma kippuvad küsimused
Kes kannab maksehäire registrisse?
Võlausaldaja, kellele sa raha võlgned, näiteks pank, laenuandja või teenusepakkuja. Registripidaja koondab võlausaldajate edastatud andmeid.
Kui kaua maksehäire registris püsib?
Kehtiv kanne püsib seni, kuni võlg on tasumata. Pärast võla tasumist märgitakse kanne lõppenuks ja see kustutatakse registri reeglite järgi. Täpse aja leiad registripidaja veebilehelt.
Kas maksehäire kaob pärast võla tasumist automaatselt?
Võlausaldaja peab registripidajat võla tasumisest teavitama. Kontrolli mõne aja pärast, kas kande staatus on muutunud, ja hoia alles maksekinnitused juhuks, kui pead seda tõendama.
Mida teha, kui maksehäire on minu arvates vale?
Pöördu esmalt võlausaldaja ja registripidaja poole ning esita tõendid, näiteks maksekinnitus. Kui küsimus ei lahene, võid pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Kas maksehäire korral tasub laenu taotleda?
Kehtiv maksehäire on üks levinumaid keeldumise põhjuseid ja uus laen võib makseraskusi süvendada. Esmalt kaardista olemasolevad võlad, lepi võlausaldajaga kokku maksegraafik ja küsi tasuta nõu kohaliku omavalitsuse võlanõustajalt.
Kust saada tasuta abi?
Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kes suunab sind võlanõustamisteenusele. Laenuandja tegevusloa saad kontrollida Finantsinspektsiooni veebilehelt fi.ee.
Kokkuvõte: maksehäire ja laen
Maksehäire on võlausaldaja tehtud registrikanne tasumata kohustuse kohta ning laenuandjad kasutavad seda krediidivõimelisuse hindamisel. Kehtiv kanne muudab laenu saamise ebatõenäoliseks ja annab märku, et esmalt tuleb lahendada olemasolevad võlad. Kontrolli oma andmeid, tasu või lepi võlg kokku, vaidlusta vigased kanded ning küsi abi kohaliku omavalitsuse tasuta võlanõustamisteenusest.
Credano on laenude võrdlusportaal, mitte laenuandja. See artikkel on üldine teave ega ole laenupakkumine ega finantsnõustamine.