Kiirlaen ja konto väljavõte: miks laenuandja seda küsib

Paljud inimesed otsivad kiirlaenu, mille puhul ei pea laenuandjale pangakonto väljavõtet näitama. Põhjus on mõistetav: väljavõte sisaldab isiklikke tehinguid ja selle jagamine võõra ettevõttega tundub ebamugav. Selles juhendis selgitame, miks laenuandja kontoandmeid küsib, mida ta neist näeb, kuidas toimib kontoteabe nõusolek ja miks lubadus, et sinu sissetulekut ei kontrollita, peaks panema ettevaatlikuks.

Lühidalt: kiirlaen ja konto väljavõte käivad Eestis tavaliselt koos, sest laenuandja peab enne lepingu sõlmimist veenduma, et suudad laenu tagasi maksta. Muutunud on peamiselt viis, kuidas andmed laenuandjani jõuavad: PDF-faili asemel annab taotleja sageli digitaalse nõusoleku oma kontoandmete lugemiseks.

Laenuandja kohustus hinnata krediidivõimelisust

Võlaõigusseadus (VÕS) kohustab krediidiandjat enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust. See tähendab, et laenuandja peab kogutud andmete põhjal hindama, kas sinu sissetulek katab nii igapäevased kulud, olemasolevad kohustused kui ka uue laenu maksed. Finantsinspektsioon on andnud krediidiandjatele juhised vastutustundliku laenamise kohta ja teeb nende täitmise üle järelevalvet.

Kohustus kehtib ka väikese summa ja lühikese tähtajaga kiirlaenu puhul. Laenusumma suurus ei vabasta laenuandjat kohustusest kontrollida, kas laen on taotlejale jõukohane.

Krediidivõimelisuse hindamiseks kasutavad laenuandjad tavaliselt mitut andmeallikat korraga:

• Isikutuvastus. Taotleja tuvastatakse Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardi abil.
• Sissetulek ja kulud. Need selguvad enamasti pangakonto väljavõttest või kontoteabe nõusoleku kaudu saadud andmetest.
• Olemasolevad kohustused. Laenuandja vaatab, milliseid laene ja järelmakse sa juba tasud.
• Maksehäired. Laenuandjad kontrollivad tavaliselt Creditinfo maksehäireregistrit, kus on andmed tasumata ja hilinenud võlgade kohta.

Mida konto väljavõte laenuandjale näitab

Kontoväljavõte annab laenuandjale ülevaate, mida taotlusvormi lahtrid üksi ei anna. Sealt on näha, kas sissetulek laekub regulaarselt ja kui suur see on, kui palju kulub igakuistele püsikuludele, näiteks üürile, kommunaalmaksetele ja liisingule, ning kas kontolt tasutakse juba teiste laenuandjate laene.

Laenuandja jaoks on oluline ka see, mida taotleja ise ei pruugi märgata. Kui kontolt läheb igal kuul makseid mitmele kiirlaenu pakkujale, viitab see sellele, et rahavoog on juba pingul. Sel juhul võib uus laen olukorda raskendada ning vastutustundlik laenuandja võib taotluse tagasi lükata või pakkuda väiksemat summat.

Väljavõte ei ole seega formaalsus. See on üks peamisi viise, kuidas laenuandja täidab seadusest tulenevat kohustust ja kaitseb ka laenuvõtjat liiga suure kohustuse eest.

Väljavõte failina või kontoteabe nõusolek

Eestis jõuavad kontoandmed laenuandjani tavaliselt ühel kahest viisist.

Väljavõte failina. Laadid internetipangast alla viimaste kuude väljavõtte ja lisad selle taotlusele. Nii näeb laenuandja kõiki valitud perioodi tehinguid.

Kontoteabe nõusolek. Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi (PSD2) alusel võib tegevusloaga kontoteabe teenuse pakkuja sinu loal lugeda sinu kontoandmeid otse pangast. Taotlemisel suunatakse sind sinu enda panga autentimislehele, kus kinnitad nõusoleku Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga. Nõusolek antakse kindlaks otstarbeks ja piiratud ajaks.

Mõlemal juhul saab laenuandja sisuliselt sama teabe. Kontoteabe nõusolek ei tähenda, et sinu sissetulekut kontrollitakse vähem, vaid et faili asemel liiguvad andmed digitaalselt. Mõnel juhul võib laenuandja küsida ka muid dokumente, näiteks tööandja tõendit või Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-keskkonnast võetud sissetulekute tõendit, kui sissetulek ei laeku regulaarselt ühele kontole. Millist meetodit konkreetne laenuandja kasutab, selgub tema taotlusvormist ja tingimustest.

Miks lubadus, et sissetulekut ei vaadata, on ohumärk

Kui reklaam jätab mulje, et laenu saab ilma, et keegi sinu sissetulekut vaataks, on võimalik kaks olukorda.

Esimesel juhul kogub laenuandja andmed siiski, kuid mitte failina, vaid näiteks kontoteabe nõusoleku või registrite kaudu. Siis on lubadus pelgalt turundussõnum ja hindamine toimub ikkagi.

Teisel juhul ei hinda pakkuja tõesti sinu maksevõimet. See on vastuolus vastutustundliku laenamise nõuetega ja võib viidata sellele, et ettevõttel puudub Eestis tegevusluba. Sellisest pakkujast tasub hoiduda.

Ohumärgid, millele tähelepanu pöörata:

• pakkujat ei ole Finantsinspektsiooni registris (fi.ee) tegevusloaga krediidiandjate seas;
• sinult küsitakse internetipanga kasutajatunnust, paroole või PIN-koode;
• enne laenu väljamaksmist nõutakse ettemaksu või „tagatistasu“;
• enne lepingu sõlmimist ei anta Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte;
• sind survestatakse lepingut allkirjastama enne, kui oled tingimused läbi lugenud.

Usaldusväärne kontoteabe lahendus suunab sind alati sinu panga enda lehele ega küsi kunagi sinu panga paroole.

Kulud ei sõltu sellest, kuidas sissetulekut tõendatakse

Kiirlaenu hind ei muutu sellest, kas annad kontoandmed failina või nõusoleku kaudu. Hinda määravad laenuandja tingimused ja sinu krediidiprofiil. Enne lepingu sõlmimist vaata eelkõige järgmist:

• krediidi kulukuse määr (KKM), mis näitab laenu kogukulu aastases protsendis ja hõlmab intressi ning kohustuslikke tasusid;
• tagasimakstav kogusumma eurodes, mis näitab kõige selgemalt, kui palju laen sulle maksma läheb;
• lepingutasu ja muud tasud, näiteks haldustasu;
• viivised, mida arvestatakse, kui makse hilineb;
• pikendustasud, kui tagasimakse tähtaega pikendatakse.

Lühikese tähtajaga laenu KKM võib tunduda väga kõrge, sest kulud jagatakse lühikesele perioodile. Seetõttu tasub võrrelda ka kogusummat eurodes. Kõik need andmed peavad olema kirjas standardinfo teabelehel, mille laenuandja peab sulle enne lepingu sõlmimist andma.

Kuidas taotluseks valmistuda

Kui kaalud kiirlaenu, tasub enne taotlemist oma andmed ise üle vaadata.

1. Vaata oma konto väljavõtet laenuandja pilguga. Arvuta, kui suur on sinu regulaarne netosissetulek ja kui palju kulub igal kuul püsikuludele.
2. Pane kirja olemasolevad kohustused. Laenud, järelmaksud, liisingud ja krediitkaardid koos igakuiste maksetega.
3. Kontrolli oma andmeid maksehäireregistris. Sul on õigus küsida, milliseid andmeid sinu kohta registris töödeldakse.
4. Hinda, kas laen on vältimatu. Kas kulu saab edasi lükata, teenusepakkujaga kokkuleppel osadeks jagada või katta muul moel?
5. Arvuta tagasimakse oma eelarvesse. Jäta varu ootamatuteks kuludeks, et laenumakse ei sunniks võtma uut laenu.

Kui vajad laenu suurema summa või pikema perioodi jaoks, loe ka meie juhendit laenu ja konto väljavõtte kohta, kus vaatame, milliseid andmeid erinevate laenuliikide puhul kasutatakse.

Kui laenumaksed muutuvad raskeks

Kui juba praegu on raske olemasolevaid laene tasuda, ei lahenda uus kiirlaen tavaliselt probleemi. Tasuta abi saad kohaliku omavalitsuse võlanõustamisteenusest: sotsiaalhoolekande seaduse järgi peab iga kohalik omavalitsus seda teenust korraldama. Küsi oma valla või linna sotsiaaltöötajalt, kuidas nõustajani jõuda.

Kui laenuandja tegevus tundub ebaaus või tema reklaam eksitav, saad pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole. Laenuandja tegevusloa olemasolu saad kontrollida Finantsinspektsiooni veebilehelt fi.ee. Maksehäirete mõju laenutaotlusele selgitame eraldi juhendis maksehäire ja laenutaotluse kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kiirlaenu saab Eestis ilma sissetulekut tõendamata?

Tegevusloaga laenuandja peab enne laenu andmist hindama sinu krediidivõimelisust, seega sissetulekut kontrollitakse. Erineda võib see, kuidas andmed laenuandjani jõuavad: väljavõttena, kontoteabe nõusoleku kaudu või muude dokumentidega.

Mis vahe on pangaväljavõttel ja kontoteabe nõusolekul?

Väljavõtte laadid ise alla ja lisad taotlusele. Kontoteabe nõusoleku korral loeb tegevusloaga teenusepakkuja sinu loal andmed otse pangast. Laenuandja näeb mõlemal juhul sisuliselt sama teavet.

Kas kontoandmete jagamine laenuandjaga on turvaline?

Kui nõusolek antakse sinu panga enda autentimislehel ja teenusepakkujal on tegevusluba, on andmete edastamine reguleeritud. Isikuandmete töötlemisel kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR). Ära anna kunagi kellelegi oma internetipanga paroole.

Kas laenuandja näeb minu kontot ka pärast laenu saamist?

Kontoteabe nõusolek antakse kindlaks otstarbeks ja piiratud ajaks. Loe nõusoleku tingimustest, kui kaua see kehtib, ja küsi laenuandjalt, kuidas saad selle tagasi võtta.

Kas kiirlaen on odavam, kui väljavõtet ei küsita?

Ei. Laenu hind sõltub laenuandja tingimustest ja sinu krediidiprofiilist, mitte sellest, kuidas sissetulekut tõendatakse. Võrdle KKM-i ja tagasimakstavat kogusummat eurodes.

Credano on laenude võrdlusportaal, mitte laenuandja. See artikkel on üldine teave ega ole laenupakkumine ega finantsnõustamine.